4. oktoobril 2021 kuulutas Karolinska Instituudi Nobeli assamblee Stockholmis välja selle aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna saajad. Auhinna pälvisid kaks teadlast, David Julius ja Ardem Patapoutian, kes olid selgitanud, kuidas inimene tunneb temperatuuri ja puudutust [1]. Üks neist jõudis vastuseni küsimuse kaudu, mis kõlab nii, nagu oleks see pärit köögist: miks tšillipipar kõrvetab?

Vastus osutus tšillist palju suuremaks. See selgitab, miks ingver teeb novembrihommikul kurgu soojaks, miks kaneel keelel hõõgub, miks münt tundub külm, ehkki ta seda ei ole, ja miks kurkum, ingveri lähim sugulane maitseaineriiulil, käitub neist kõigist nii teisiti. „Soojendav” ei ole kõnekujund. Teie närvide jaoks on see sõnasõnaline kirjeldus.

See on lugu ühest retseptorist – ja juurtest, mis õppisid seda nuppu vajutama.

Tšillipipar San Francisco laboris

Tšilli teravuse allikat tundsid keemikud juba ammu. Esimesena eraldas kuivatatud piprakaunadest ebapuhta ekstrakti Christian Friedrich Bucholz 1816. aastal [2]; 1876. aastal puhastas John Thresh ühendi ja andis sellele nime, mida see kannab tänini – kapsaitsiin [3]. 1912. aastal andis ettevõtte Parke-Davis apteeker Wilbur Scoville teravusele mõõdupuu. Ta lahjendas pipraekstrakti samm-sammult suhkruvees, kuni enamik viiest degusteerijast teravust enam ei tundnud, ja lahjendusastmest saigi pipra teravusnäitaja [4]. Tema skaala järgi reastab maailm oma tšillisid praegugi.

Kõigi nende aastate jooksul ei teadnud aga keegi, kuidas kapsaitsiin seda teeb. Miks peaks molekul, millel endal pole mingit temperatuuri, tunduma kuum?

1990. aastate teisel poolel asusid David Julius ja tema kolleegid California Ülikoolis San Franciscos vastust otsima raskemat teed pidi. Nad koostasid miljonitest DNA-fragmentidest raamatukogu – need fragmendid vastasid geenidele, mis töötavad valu, kuumust ja puudutust registreerivates tundeneuronites – ning viisid geenid ükshaaval kultuuris kasvatatud rakkudesse, mis tavaliselt kapsaitsiinist välja ei tee. Pärast vaevarikast otsingut leidus üksainus geen, mis pani rakud reageerima [1]. See kodeeris närviraku membraanis asuvat kanalit – poori, mis avaneb, laseb laetud osakestel sisse voolata ja paneb närvi signaali saatma. Artikkel ilmus ajakirjas Nature 23. oktoobril 1997 [5].

Siis tuli avastus, mis tegi piprakurioosumist Nobeli auhinna. Kui teadlased rakke soojendasid, avanes sama kanal iseenesest. See reageerib temperatuurile, mida me tunneme juba valusana – umbes 43 °C ja üle selle [5]. Kapsaitsiiniretseptor oli kuumusandur. Hiljem sai see nimeks TRPV1 [1].

Niisiis ei ole tšilli lihtsalt kuumuse moodi. Ta käivitab täpselt sellesama anduri, mis annab ajule teada kõrvetavalt kuumast tassist, ning aju, saades sama signaali sama närvi kaudu, teatab ainsat, mida oskab: kuum. See pole muide ainus Nobeli auhind, mis mõnes taimes peidus on – oma Nobeli-lugu on ka peedil.

Andur, mis liidab kõik kokku

Aasta hiljem näitas sama labor midagi, mida tasub meeles pidada iga kord, kui retseptis saavad kokku ingver, sidrun ja kuum vesi. Hape alandab temperatuuri, mille juures kanal avaneb: nõrgalt happelises keskkonnas, kui pH on 5.9 või madalam, käivitub see juba toatemperatuuril. Autorid nimetasid retseptorit molekulaarseks integraatoriks, mis võtab kokku keemilised ja füüsikalised ärritajad, mida me tunneme valuna [6]. Lihtsamalt öeldes liidab ta sisendid kokku. Natuke soojust, natuke hapet ja natuke teravat molekuli – igaüks neist toob kanali avanemisele sammu lähemale.

Ingveril on sama võti

Kapsaitsiin kuulub vanilloidide hulka. See ühendite perekond on nime saanud väikese rõngakujulise aatomirühma järgi, mis on kapsaitsiinil ühine vanilliiniga – molekuliga, mis annab vanillile lõhna. See rühm on kapsaitsiinimolekuli pea ehk osa, mis retseptorisse sobitub [11]. Sama rühma kannavad ka ingveri teravad ühendid gingeroolid [12].

2002. aastal katsetas Sydney Ülikooli töörühm neid otse tundeneuronitel. 6-gingerool ja 8-gingerool kutsusid esile samasugused kaltsiumitaseme hüpped ja elektrivoolud nagu kapsaitsiin ning kapsaitsiiniretseptorit blokeeriv aine lülitas reaktsiooni välja. Artikli pealkiri ütleb kõik: „Gingerols: a novel class of vanilloid receptor agonists” (gingeroolid kui vanilloidretseptori agonistide uus klass) [13]. Teisisõnu ei ole ingver pelgalt tšilli moodi. Närvis teeb ta sedasama ja sama ukse kaudu, ainult leebemalt.

Mis saab edasi, sõltub sellest, mida juurega tehakse. Värskes ingveris on rohkesti gingeroole. Kuivatamisel või kuumutamisel kaotavad gingeroolid veemolekuli ja muutuvad šogaoolideks. Kuivaine grammi kohta on värskes risoomis umbes 5.9 mg 6-gingerooli ja alla 0.1 mg 6-šogaooli, kuivatatud ingveris võib aga 6-šogaooli olla kuni 3.7 mg [14]; kõige ulatuslikum on muundumine kuuma õhuga kuivatamisel 150 °C juures [15]. Ja kui Jaapani teadlased katsetasid retseptoril tervet ühendite rida, aktiveerisid TRPV1 kõik gingeroolid ja kõik šogaoolid, viimased tugevamini [16]. Seepärast ongi ingveripulber teistmoodi terav kui värske juur ning värskest ingverist külmpressitud mahlas säilib gingeroolide pehmem ja värskem soojus.

Ingver on ühtlasi ainus taim meie valikus, mille risoomile on Euroopa Ravimiamet omistanud taimsete ravimite kõrgeima kategooria – hästi tõestatud meditsiinilise kasutuse – liikumishaigusega kaasneva iivelduse ennetamisel [17]. Sellest, mida ingver suudab kurguvalude hooajal, oleme kirjutanud artiklis „Hooaja esimene külmetus”. Seda juurt pressime peaaegu puhtal kujul Root Boosti jaoks ning sellepärast leidubki ingverit meie Shield-sarja viiest shotist neljas.

Esiletõstetud toode

Crimson Spark – mahe funktsionaalne shot aroonia, ingveri, kurkumi, sidruni, tšilli ja kaneeliga (60 ml)

Mahe aroonia, 15% ingverit, 10% kurkumit ja 5% sidrunit, lõppakordiks tšilli ja kaneel – külmpressitud ja lisatud suhkruta. Kõik selle loo soojendavad taimed ühes 60 ml pudelis.

Osta kohe →

Kurkum, ingveri vaikne sugulane

Kurkum ja ingver on sugulased ka botaanilises mõttes: mõlemad kuuluvad ingveriliste sugukonda (Zingiberaceae) [18] ning värske kurkumirisoom näeb välja nagu väike ingverijuur – kuni selle läbi lõikate ja näete, et seest on see oranž. Värvi annab kurkumiin ja kurkumiini ajalugu on sama pikk kui kapsaitsiinil. Esimest korda eraldati see kurkumist 1815. aastal, aasta enne seda, kui Bucholz tšillikaunadest oma kõrvetava ekstrakti kätte sai [19].

Suurema osa kahest järgnenud sajandist hindasid keemikud kurkumiini eeskätt värvainena. Aluselises lahuses muutub see kollasest punaseks ning toidupakenditel kohtab seda tänini toiduvärvina E 100 [19][20]. Ka taime ingliskeelne nimi on omaette mõistatus, milles on põimunud värv ja muld: sõna „turmeric” on seostatud keskaegse ladina väljendiga terra merita ehk „väärt muld”, kuid sama hästi võib see olla moonutatud kuju araabia sõnast kurkum. Eesti lugeja tunneb selle sõna kohe ära; araabia keeles tähistas see nii seda juurt kui ka safranit [10].

Nüüd vaadake molekuli ennast. Kurkumiin koosneb kahest samasugusest vanilloidrõngast, nagu on kapsaitsiinil ja gingeroolidel, ning neid ühendab lühike ahel [19][21]. Ehituse järgi otsustades peaks see olema kolmest kõige tulisem. Tegelikult pole see üldse tuline, ja miks, seda selgitab retseptor. Kurkumiin tšillikanalit ei ava. Soulis tehtud katsetes toimis see vastupidi: summutas voolu, mille kapsaitsiin käivitab, ja blokeeris rottidel kapsaitsiini tekitatud kuumatundlikkuse [21]. Küll aga avab kurkumiin teise kanali, TRPA1, mille see esmalt aktiveerib ja seejärel vaigistab [22].

Nii jagavadki kaks sugulast töö omavahel ära. Ingver vajutab kuumusandurile. Kurkum jätab selle rahule ja toob pudelisse muud: värvi, mullase mõrkjuse ja eeterliku õli, mis värskes risoomis säilib, kuivatatud vürtsis aga suuremalt jaolt kaob. Värskes kurkumis on sellest õlist umbes 60% turmeroon, kuivatatud risoomis jääb see näitaja alla 7% [18]. Just sellepärast tasubki kurkumit pressida värskelt, nagu meie teeme Golden Blendi puhul, kus selle kõrval on ingver, õun ja sidrun.

Enne klaasi valamist tasub kurkumiini keemiast teada veel üht asja. Päikesevalguses laguneb see kiiresti – seepärast pleekib kurkumiplekk kõige kiiremini pesunööril ja seepärast on kurkumimahla koht külmkapi ukseriiulil, mitte aknalaual [19].

Kaneel, sinep ja auhinna teine pool

Kanalil TRPA1 on oma lugu ja see viib teise laureaadini. 2004. aastal näitas Ardem Patapoutiani labor, et selle kanali aktiveerivad kaneeliõlis, nelgiõlis, sinepiõlis ja ingveris leiduvad teravad ühendid ning et kõige spetsiifilisem aktivaator on kaneelaldehüüd – molekul, mis annab kaneelile kaneeli maitse [23]. Samal aastal näitas Juliuse töörühm, et sinep, mädarõigas ja wasabi toimivad täpselt sama kanali kaudu ja neis närvikiududes, mis reageerivad ka kapsaitsiinile [24].

Nii saab maitseaineriiulile joonistada lihtsa kaardi. Tšilli ja ingver avavad kuumakanali TRPV1. Kaneel, sinep ja tagasihoidlikumalt ka kurkumi kurkumiin avavad TRPA1, selle naabri samades närvilõpmetes; ingver aga seisab korraga mõlemas leeris [23]. Segu, milles on koos ingver, kurkum, tšilli ja kaneel, nagu Crimson Emberis, ei ole seega ühe ja sama aistingu neli varianti. See on akord: kaks retseptorit ja nelja liiki molekulid, igaüks oma iseloomuga. Berry Blaze seevastu on üksainus noot – aroonia ja tšilli, ilma et teie ja kapsaitsiini vahel midagi muud oleks.

Kas keha läheb ka päriselt soojemaks?

Soojatunne ja tegelik soojus ei ole üks ja seesama, seega on õigustatud küsida, kas närvi käivitumisele järgneb ka midagi mõõdetavat. Järgneb küll, ja tee on teada. Rottidel suurendasid gingeroolid ja šogaoolid adrenaliini eritumist neerupealistest ning teadlaste katsetatud šogaooli puhul kadus mõju, kui TRPV1 blokeeriti [16]. Retseptor on ühendatud hormooniga, mis keerab kehas kütte suuremaks.

Inimestel on mõju tagasihoidlik, kuid tõeline. Columbia Ülikoolis sõid kümme ülekaalulist meest kahel korral sama hommikusööki, neist ühel korral koos 2 g kuumas vees lahustatud ingveripulbriga. Ingveriga kasvas toidu seedimisele kuluv energia umbes 43 kcal võrra päevas ja mehed tundsid enda sõnul vähem nälga [25]. Jaapanis jõid kuus naist, kelle käed ja jalad kipuvad külmetama, 21 °C juures hoitud ruumis 280 ml ingverijooki või platseebot, samal ajal kui termokaamera jälgis nende peopesi. Algul soojendasid käsi mõlemad joogid. Pärast platseebot langes temperatuur 10 minuti jooksul tagasi, pärast ingverijooki tõusis see veel 20 minutit ja püsis oluliselt kauem kõrgel [26].

Tšilli puhul kordub sama lugu. Inimuuringute metaanalüüs jõudis järeldusele, et kapsaitsiin suurendab energiakulu ja rasvade oksüdatsiooni, ehkki vähesel määral [27]. Kui 18 noort meest neelasid kapsinoide, kapsaitsiini mitteteravaid sugulasi, kasvas energiakulu ainult neil, kellel oli aktiivne pruun rasvkude – kude, mis muudab kütuse otse soojuseks [28]. Sama tegi 19 mehega uuringus ekstrakt paradiisiteradest, ingveriliste sugukonna vürtsist, milles leidub 6-gingerooli ja 6-šogaooli [29].

Miski sellest ei tee ingverishotist kaalulangetusvahendit ja sellisena me seda ka ei müü. Küll aga näitavad arvud, et soojus ei ole ettekujutus. Kui keelel on terav juur, toodab keha seejärel veidi rohkem soojust. Pimedal hommikul meie laiuskraadil, kus päike loojub enne kella nelja rohkem kui kuuel nädalal aastas, on see just see tunne, mille pärast inimesed on ingveri järele haaranud nii kaua, kui ingveriga on kaubeldud.

Esiletõstetud toode

Golden Shield – mahe funktsionaalne shot astelpaju, ingveri ja meega (60 ml)

Kõige ingveririkkam Shield-sarja shot: 25% külmpressitud mahedat ingverimahla ja 65% astelpaju, mida pehmendab 10% mahemett. Hapukus marjast, tulisus juurest.

Osta kohe →

Laborilaualt köögiriiulile

Kõik eelnev mahub kolme väikesesse harjumusse.

Eelistage värsket

Gingeroolid on omased värskele ingverijuurele ja turmeroon värskele kurkumirisoomile; kuivatamine muudab mõlemat [14][18]. Külmpressitud shot on seesama värske koostis kontsentreeritud kujul. Wild Kick on kõige lihtsam viis seda maitsta: 90% arooniat, 10% ingverit ja ei midagi muud.

Proovige soojalt

Retseptor liidab soojuse, happe ja teravuse kokku [6]. Segage shot tassitäie sooja, mitte keeva vee sisse ja pange tähele, mida need samad 60 ml nüüd teevad: annate retseptorile kaks signaali korraga. Shot, milles on juba sidrun, lisab kolmanda.

Võtke koos toiduga

Columbia uuringus võeti ingverit koos hommikusöögiga [25]. Kui joote shoti päeva esimese toidukorra kõrvale, järgite sama ajastust – ja seda harjumust on ka kõige lihtsam hoida.

Üks hoiatus. Kontsentreeritud ingver ja kurkum on küll toit, aga tugeva toimega toit. Kui võtate verd vedeldavaid ravimeid või olete rase, pidage enne nende igapäevaseks harjumuseks muutmist nõu oma arsti või apteekriga [30].

1997. aastal küsiti, miks tšilli kõrvetab. Vastuseks osutus üksainus valk närviraku membraanis – valk, mis ei tee vahet tulisel pliidil ja tulisel pipral ega pidanudki seda kunagi oskama. Taimed leidsid selle üles ammu enne meid. Ingver õppis seda nuppu vajutama, kaneel ja kurkum aga selle kõrval olevat. Inimesed on tulemuse üle rõõmu tundnud väga kaua, põhjust teadmata. Nüüd on põhjus teada – ja mõte on ikka sama hea.

Viited

1. The Nobel Assembly at Karolinska Institutet. Press release: The Nobel Prize in Physiology or Medicine 2021. NobelPrize.org, 4 October 2021.
2. Bucholz CF. Chemische Untersuchung der trockenen reifen spanischen Pfeffers. Almanach oder Taschenbuch für Scheidekünstler und Apotheker. 1816;37:1–30.
3. Fattori V, Hohmann MSN, Rossaneis AC, Pinho-Ribeiro FA, Verri WA. Capsaicin: current understanding of its mechanisms and therapy of pain and other pre-clinical and clinical uses. Molecules. 2016;21(7):844. doi:10.3390/molecules21070844
4. Scoville WL. Note on Capsicums. Journal of the American Pharmaceutical Association. 1912;1(5):453–454. doi:10.1002/jps.3080010520
5. Caterina MJ, Schumacher MA, Tominaga M, Rosen TA, Levine JD, Julius D. The capsaicin receptor: a heat-activated ion channel in the pain pathway. Nature. 1997;389(6653):816–824. doi:10.1038/39807
6. Tominaga M, Caterina MJ, Malmberg AB, Rosen TA, Gilbert H, Skinner K, Raumann BE, Basbaum AI, Julius D. The cloned capsaicin receptor integrates multiple pain-producing stimuli. Neuron. 1998;21(3):531–543. doi:10.1016/s0896-6273(00)80564-4
7. Jordt SE, Julius D. Molecular basis for species-specific sensitivity to "hot" chili peppers. Cell. 2002;108(3):421–430. doi:10.1016/s0092-8674(02)00637-2
8. Tewksbury JJ, Nabhan GP. Seed dispersal: directed deterrence by capsaicin in chilies. Nature. 2001;412(6845):403–404. doi:10.1038/35086653
9. McKemy DD, Neuhausser WM, Julius D. Identification of a cold receptor reveals a general role for TRP channels in thermosensation. Nature. 2002;416(6876):52–58. doi:10.1038/nature719
10. Harper D. Online Etymology Dictionary, entries "ginger" and "turmeric". etymonline.com, accessed 9 November 2026.
11. Yang F, Zheng J. Understand spiciness: mechanism of TRPV1 channel activation by capsaicin. Protein & Cell. 2017;8(3):169–177. doi:10.1007/s13238-016-0353-7
12. Gao Y, Lu Y, Zhang N, Udenigwe CC, Zhang Y, Fu Y. Preparation, pungency and bioactivity of gingerols from ginger (Zingiber officinale Roscoe): a review. Critical Reviews in Food Science and Nutrition. 2024;64(9):2708–2733. doi:10.1080/10408398.2022.2124951
13. Dedov VN, Tran VH, Duke CC, Connor M, Christie MJ, Mandadi S, Roufogalis BD. Gingerols: a novel class of vanilloid receptor (VR1) agonists. British Journal of Pharmacology. 2002;137(6):793–798. doi:10.1038/sj.bjp.0704925
14. Zagórska J, Czernicka-Boś L, Kukula-Koch W, Szalak R, Koch W. Impact of thermal processing on the composition of secondary metabolites of ginger rhizome: a review. Foods. 2022;11(21):3484. doi:10.3390/foods11213484
15. Ghasemzadeh A, Jaafar HZE, Baghdadi A, Tayebi-Meigooni A. Formation of 6-, 8- and 10-shogaol in ginger through application of different drying methods: altered antioxidant and antimicrobial activity. Molecules. 2018;23(7):1646. doi:10.3390/molecules23071646
16. Iwasaki Y, Morita A, Iwasawa T, Kobata K, Sekiwa Y, Morimitsu Y, Kubota K, Watanabe T. A nonpungent component of steamed ginger, [10]-shogaol, increases adrenaline secretion via the activation of TRPV1. Nutritional Neuroscience. 2006;9(3–4):169–178. doi:10.1080/110284150600955164
17. European Medicines Agency, Committee on Herbal Medicinal Products. European Union herbal monograph on Zingiber officinale Roscoe, rhizoma. Final, Revision 1, 7 May 2025.
18. Fahmy NM, Fayez S, Uba AI, Shariati MA, Aljohani ASM, El-Ashmawy IM, Batiha GE, Eldahshan OA, Singab AN, Zengin G. Comparative GC-MS analysis of fresh and dried curcuma essential oils with insights into their antioxidant and enzyme inhibitory activities. Plants. 2023;12(9):1785. doi:10.3390/plants12091785
19. Priyadarsini KI. The chemistry of curcumin: from extraction to therapeutic agent. Molecules. 2014;19(12):20091–20112. doi:10.3390/molecules191220091
20. EFSA Panel on Food Additives and Nutrient Sources added to Food. Scientific opinion on the re-evaluation of curcumin (E 100) as a food additive. EFSA Journal. 2010;8(9):1679. doi:10.2903/j.efsa.2010.1679
21. Yeon KY, Kim SA, Kim YH, Lee MK, Ahn DK, Kim HJ, Kim JS, Jung SJ, Oh SB. Curcumin produces an antihyperalgesic effect via antagonism of TRPV1. Journal of Dental Research. 2010;89(2):170–174. doi:10.1177/0022034509356169
22. Leamy AW, Shukla P, McAlexander MA, Carr MJ, Ghatta S. Curcumin ((E,E)-1,7-bis(4-hydroxy-3-methoxyphenyl)-1,6-heptadiene-3,5-dione) activates and desensitizes the nociceptor ion channel TRPA1. Neuroscience Letters. 2011;503(3):157–162. doi:10.1016/j.neulet.2011.07.054
23. Bandell M, Story GM, Hwang SW, Viswanath V, Eid SR, Petrus MJ, Earley TJ, Patapoutian A. Noxious cold ion channel TRPA1 is activated by pungent compounds and bradykinin. Neuron. 2004;41(6):849–857. doi:10.1016/s0896-6273(04)00150-3
24. Jordt SE, Bautista DM, Chuang HH, McKemy DD, Zygmunt PM, Högestätt ED, Meng ID, Julius D. Mustard oils and cannabinoids excite sensory nerve fibres through the TRP channel ANKTM1. Nature. 2004;427(6971):260–265. doi:10.1038/nature02282
25. Mansour MS, Ni YM, Roberts AL, Kelleman M, Roychoudhury A, St-Onge MP. Ginger consumption enhances the thermic effect of food and promotes feelings of satiety without affecting metabolic and hormonal parameters in overweight men: a pilot study. Metabolism. 2012;61(10):1347–1352. doi:10.1016/j.metabol.2012.03.016
26. Sugimoto K, Takeuchi H, Nakagawa K, Matsuoka Y. Hyperthermic effect of ginger (Zingiber officinale) extract-containing beverage on peripheral skin surface temperature in women. Evidence-Based Complementary and Alternative Medicine. 2018;2018:3207623. doi:10.1155/2018/3207623
27. Ludy MJ, Moore GE, Mattes RD. The effects of capsaicin and capsiate on energy balance: critical review and meta-analyses of studies in humans. Chemical Senses. 2012;37(2):103–121. doi:10.1093/chemse/bjr100
28. Yoneshiro T, Aita S, Kawai Y, Iwanaga T, Saito M. Nonpungent capsaicin analogs (capsinoids) increase energy expenditure through the activation of brown adipose tissue in humans. American Journal of Clinical Nutrition. 2012;95(4):845–850. doi:10.3945/ajcn.111.018606
29. Sugita J, Yoneshiro T, Hatano T, Aita S, Ikemoto T, Uchiwa H, Iwanaga T, Kameya T, Kawai Y, Saito M. Grains of paradise (Aframomum melegueta) extract activates brown adipose tissue and increases whole-body energy expenditure in men. British Journal of Nutrition. 2013;110(4):733–738. doi:10.1017/S0007114512005715
30. Marx W, McKavanagh D, McCarthy AL, Bird R, Ried K, Chan A, Isenring L. The effect of ginger (Zingiber officinale) on platelet aggregation: a systematic literature review. PLoS One. 2015;10(10):e0141119. doi:10.1371/journal.pone.0141119

See artikkel on hariduslikel eesmärkidel ega ole meditsiiniline nõuanne. Kui teil on diagnoositud haigus, olete rase või võtate regulaarselt ravimeid, rääkige enne söömis- või joomisharjumuste muutmist oma arsti või apteekriga.