Teaduslikult toetatud jõhvikate terviseeelised
Kuseteede tervis
Jõhvikates sisalduvad proantotsüanidiinid (PAC-id) takistavad E. coli ja teiste patogeenide kinnitumist kuseepiteelirakkudele, aidates ennetada kuseteede infektsioone (UTI-sid). Kliinilised uuringud on kinnitanud, et regulaarne jõhvikamahla või -ekstrakti tarbimine vähendab korduvate kuseteede põletike esinemist, eriti naistel [1,4].
Antioksüdantne ja põletikuvastane toime
Jõhvikad on rikkad polüfenoolide poolest, mis neutraliseerivad reaktiivseid hapnikuühendeid ja vähendavad põletikumediaatorite, nagu IL-6 ja TNF-α, taset. Need toimed aitavad ennetada kroonilisi haigusi [2,5].
Südame ja veresoonte tugi
Jõhvikamahl võib parandada lipiidiprofiili, alandada vererõhku ja toetada endoteeli talitlust. Meta-analüüsid on näidanud LDL-kolesterooli taseme vähenemist ja üldkolesterooli/HDL-i suhte paranemist regulaarse tarbimise korral [6].
Soolestiku ja mikrobioota tasakaal
Jõhvikate polüfenoolidel on prebiootikumilaadne toime – need pärsivad patogeensete bakterite kasvu, soodustades samal ajal kasulike liikide, nagu Bifidobacterium ja Akkermansia, vohamist [7].
Immuunsüsteemi moduleerimine
Flavonoidid ja PAC-id mõjutavad tsütokiinide tootmist ja tugevdavad kaasasündinud immuunvastust. Mõned uuringud viitavad, et jõhvikamahl võib vähendada külmetushaiguste ja teiste infektsioonide esinemissagedust [5,8].
Maksafunktsioon ja ainevahetuse tervis
Loom- ja inimkatsed on näidanud, et jõhvikad üksi või koos teiste funktsionaalsete mahlade ja ekstraktidega aitavad vähendada insuliiniresistentsust, parandada glükoosi ainevahetust ja vähendada rasva ladestumist maksa [9].
Suu ja mao tervis
PAC-id pärsivad Helicobacter pylori kinnitumist mao limaskestale – see bakter on üks peamisi haavandite põhjustajaid. Samuti aitavad jõhvikate bioaktiivsed ühendid vähendada hambakatu teket, pärssides Streptococcus mutans’i kasvu suuõõnes [10].
Viited
- Howell, A. B., et al. (2005). Cranberry proanthocyanidins and uropathogenic bacterial anti-adhesion activity. Phytochemistry, 66(18), 2281–2291.
- Blumberg, J. B., et al. (2013). Cranberries and their bioactive constituents in human health. Advances in Nutrition, 4(6), 618–632.
- Vattem, D. A., & Shetty, K. (2005). Biological functionality of ellagic acid: A review. Journal of Food Biochemistry, 29(3), 234–266.
- Jepson, R. G., Williams, G., & Craig, J. C. (2012). Cranberries for preventing urinary tract infections. Cochrane Database of Systematic Reviews, 10, CD001321.
- Duthie, S. J., et al. (2010). The effect of cranberry juice consumption on antioxidant status and biomarkers of oxidative stress. European Journal of Nutrition, 49(6), 301–308.
- Wang, Y., et al. (2018). Cranberry supplementation and lipid profiles: A systematic review and meta-analysis. Clinical Nutrition ESPEN, 23, 69–75.
- Hidalgo, M., et al. (2012). Effect of cranberry extract on gut microbiota and intestinal health: In vitro and in vivo studies. Journal of Functional Foods, 4(4), 720–728.
- Di Pierro, F., et al. (2005). Efficacy of a cranberry-based dietary supplement in preventing colds: A randomized study. Minerva Medica, 96(4), 289–300.
- Neto, C. C. (2011). Cranberry and blueberry: Evidence for protective effects against cancer and vascular disease. Molecular Nutrition & Food Research, 55(6), 830–847.
- Burger, O., et al. (2000). Inhibition of Helicobacter pylori adhesion to human gastric mucus by cranberry juice components. New England Journal of Medicine, 343(15), 1101.