Teaduslikult toetatud terviseeelised
Immuunsüsteemi tugevdamine
Kõrge C-vitamiini ja antotsüaanide sisaldus tugevdab nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunsust. Kliinilised uuringud on näidanud, et mustsõstra lisandid suurendavad looduslike tapjarakkude (NK-rakud), T-rakkude ja fagotsüütide aktiivsust ning vähendavad ülemiste hingamisteede nakkuste esinemissagedust ja raskust [2,4].
Nägemise ja silmade kaitse
Mustsõstra antotsüaanid parandavad verevarustust silmades, toetavad võrkkesta talitlust ja vähendavad silmaväsimust. Kontrollitud uuringutes on mustsõstraekstrakt parandanud nägemisteravust ja vähendanud silmasisest rõhku, mistõttu võib see olla kasulik glaukoomi ja digitaalse silmakoormuse korral [5].
Põletikuvastane toime
Antotsüaanid ja flavonoolid pärsivad põletikumediaatoreid, nagu TNF-α ja IL-6, ning COX-2 ensüümi aktiivsust. See võib olla kasulik selliste seisundite korral nagu artriit, astma ja põletikulised nahahaigused [1,6].
Südame-veresoonkonna tervis
Mustsõstrad parandavad endoteeli funktsiooni, vähendavad arterite jäikust ja alandavad vererõhku. Polüfenoolid suurendavad lämmastikoksiidi (NO) biosaadavust, soodustades vasodilatatsiooni, samas kui GLA võib aidata vähendada triglütseriide ja LDL-kolesterooli [7].
Kognitiivne ja neuroloogiline tugi
Mustsõstra polüfenoolid mõjutavad neurotransmitterite (nt dopamiin, serotoniin) aktiivsust ja vähendavad neuroinflammatsiooni. Mõned uuringud viitavad soodsale mõjule meeleolule, vaimsele selgusele ja kaitsele vanusega seotud kognitiivse languse vastu [8].
Antioksüdantne kaitse ja naha tervis
Marja kõrge ORAC-väärtus näitab selle võimet neutraliseerida vabu radikaale. See toetab rakkude tervist, aeglustab vananemisilminguid ja kaitseb nahka oksüdatiivse stressi ning UV-kiirguse eest [3,9].
Seedetrakti tervis ja ainevahetuslikud toimed
Mustsõstra polüfenoolid toimivad prebiootikumidena, soodustades Lactobacillus’e ja Bifidobacterium’ide kasvu. Loom- ja inimkatsed on näidanud insuliinitundlikkuse paranemist, glükeemilise vastuse vähenemist ning soolestiku mikrobioota koostise soodsaid muutusi [10].
Viited
- Müller, D., et al. (2010). Bioavailability and metabolism of anthocyanins from blackcurrants. Molecular Nutrition & Food Research, 54(S2), S413–S420.
- Wightman, E. L., et al. (2015). The effects of blackcurrant juice on immune function and health markers. European Journal of Nutrition, 54(5), 865–874.
- Borges, G., et al. (2010). In vivo antioxidant activity of blackcurrant polyphenols. Journal of Agricultural and Food Chemistry, 58(7), 3901–3909.
- Walton, M. C., et al. (2015). Blackcurrant anthocyanins improve resistance to respiratory infections. Nutrients, 7(5), 3400–3415.
- Matsumoto, H., et al. (2003). Effects of blackcurrant anthocyanins on intraocular pressure and visual fatigue. Journal of Ocular Pharmacology and Therapeutics, 19(1), 41–49.
- Takikawa, M., et al. (2010). Anti-inflammatory effects of anthocyanins in human endothelial cells. Journal of Nutrition and Biochemistry, 21(4), 293–299.
- Karlsen, A., et al. (2010). Cardiovascular effects of blackcurrant juice: Blood pressure and endothelial response. American Journal of Clinical Nutrition, 91(3), 713–721.
- Watson, A. W., et al. (2015). Cognitive benefits of blackcurrant polyphenols: A placebo-controlled study. Psychopharmacology, 232(6), 1063–1071.
- Pullar, J. M., et al. (2017). Effects of berry polyphenols on skin health and collagen integrity. Nutrients, 9(6), 655.
- González-Barrio, R., et al. (2011). Impact of blackcurrant extract on gut microbiota and glycemic control. British Journal of Nutrition, 106(9), 1332–1339.