Teaduslikult toetatud terviseeelised
Vererõhu alandamine
Mitmed kliinilised uuringud kinnitavad, et peedimahl alandab süstoolset ja diastoolset vererõhku tänu oma suurele nitraadisisaldusele. Igapäevane tarbimine parandab endoteeli talitlust ja suurendab arterite elastsust, eriti hüpertensiooniga inimestel [1].
Paranenud sportlik sooritusvõime
Peedimahl või selle kombinatsioon teiste funktsionaalsete mahladega suurendab vastupidavust ja efektiivsust nii tippsportlastel kui ka harrastussportlastel. Nitraat–lämmastikoksiidi rada vähendab hapnikukulu submaksimaalse koormuse ajal ja lükkab edasi väsimust, parandades mitokondrite efektiivsust [5].
Südame-veresoonkonna kaitse
Lisaks vererõhu alandamisele toetab peet südame tervist, parandades lipiidiprofiili, vähendades arterite jäikust ning kaitstes oksüdatiivse stressi ja põletiku eest, mis soodustavad ateroskleroosi teket [6].
Põletikuvastane toime
Betalaanid, eriti betaniin, vähendavad põletikumarkereid, näiteks C-reaktiivset valku (CRP), ja pärsivad tsüklooksügenaasi ensüüme (COX-1, COX-2), toimides sarnaselt mittesteroidsetele põletikuvastastele ravimitele (NSAID) [2].
Maksadetoksifikatsioon ja antioksüdantne kaitse
Peet toetab maksafunktsiooni, soodustades glütagiooni sünteesi ja II faasi detoksifikatsiooniensüümide aktiivsust. Selle antioksüdantne toime vähendab lipiidide peroksüdatsiooni ja kaitseb maksarakke oksüdatiivsete kahjustuste eest [7].
Kognitiivne ja aju veresoonkonna tervis
Peedimahlast pärinev lämmastikoksiid võib parandada aju verevarustust, eriti otsmikusagaras, mis on seotud täidesaatvate funktsioonidega. Mõned uuringud on näidanud kognitiivse soorituse ja reaktsiooniaja paranemist eakatel pärast peedilisandite tarbimist [8].
Soole mikrobioota mõjutamine
Peedi polüfenoolid ja kiudained toimivad prebiootikumidena. In vitro ja loomkatsed on näidanud soodsate mikroobide hulga suurenemist ja lühikese ahelaga rasvhapete tootmise kasvu, mis toetab soolestiku tervist ja kogu organismi ainevahetuse tasakaalu [9].
Viited
- Kapil, V., Weitzberg, E., Lundberg, J. O., et al. (2015). Clinical evidence of the nitrate–nitrite–NO pathway: Focus on beetroot juice. Nitric Oxide, 45, 77–83.
- Clifford, T., Howatson, G., West, D. J., et al. (2015). The potential benefits of red beetroot supplementation in health and disease. Nutrients, 7(4), 2801–2822.
- Kujala, T. S., Loponen, J. M., Klika, K. D., et al. (2000). Phenolics and betacyanins in red beetroot (Beta vulgaris) root: Distribution and effect of cold storage. Journal of Agricultural and Food Chemistry, 48(11), 5338–5342.
- de Zwart, L. L., Meerman, J. H. N., Commandeur, J. N. M., et al. (1999). Biomarkers of free radical damage: Applications in experimental animals and human studies. British Journal of Clinical Pharmacology, 48(6), 693–705.
- Jones, A. M., Thompson, C., Wylie, L. J., et al. (2018). Dietary nitrate and physical performance. Annual Review of Nutrition, 38, 303–328.
- Siervo, M., Lara, J., Ogbonmwan, I., et al. (2013). Inorganic nitrate and beetroot juice supplementation reduces blood pressure in adults: A systematic review and meta-analysis. Journal of Nutrition, 143(6), 818–826.
- Kanner, J., Harel, S., Granit, R. (2001). Betalains: A new class of dietary cationized antioxidants. Journal of Agricultural and Food Chemistry, 49(11), 5178–5185.
- Presley, T. D., Morgan, A. R., Bechtold, E., et al. (2011). Acute effect of a high-nitrate diet on brain perfusion in older adults. Nitric Oxide, 24(1), 34–42.
- Hobbs, D. A., Kaffa, N., George, T. W., et al. (2013). Beetroot and cardiovascular health: A randomized controlled crossover study. British Journal of Nutrition, 110(11), 2064–2075.